CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuring näitab, et töötajate väsimus on Eesti tööturul laialt levinud – pea iga teine töötaja tunneb end sageli või väga sageli väsinuna ja üllatuslikult on väsimuse näitajad kõige kõrgemad 16–24-aastaste noorte seas. Liigsest töökoormusest tingitud stressi on viimasel ajal tundnud pea iga kolmas töötaja.
Enam kui 6300 inimest kaasanud tööturu-uuringust selgub, et 48% töötajatest tunneb end sageli või väga sageli väsinuna. Lisaks tunneb 37% töötajatest väsimust mõnikord ning vaid 14% töötajatest ütles, et tunneb end väsinuna harva või peaaegu mitte kunagi.
Väsimuse kõrval paistab uuringust välja ka töökoormusest tulenev stress – 29% töötajatest kogeb seda sageli või väga sageli. Ligi kolmandik töötajatest märkis, et nende töökoormus on viimase kolme kuu jooksul suurenenud. Lisaks ütles 18% vastajatest, et tunneb end sageli või väga sageli oma tööst tüdinuna.
„Andmed näitavad, et töötajate väsimus ei ole üksikute ametite mure, vaid puudutab väga suurt osa tööturust. Kui pea iga teine töötaja tunneb end sageli väsinuna ja ligi kolmandikul tekitab töökoormus sageli stressi, mõjutab see paratamatult töötajate motivatsiooni, lojaalsust ja avatust uutele töövõimalustele,“ kommenteeris uuringu tulemusi CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt.
„Tööandjate jaoks on oluline eristada ajutist kiiret perioodi olukorrast, kus kõrge koormus on muutunud igapäevase töökorralduse osaks. Kui suurem koormus muutub püsivaks, hakkab see varem või hiljem mõjutama nii töötaja töötahet kui ka soovi sama tööandja juures jätkata,“ lisas Auväärt.
Väsimuse näitajad on kõige kõrgemad noorte töötajate seas. 16–24-aastastest töötajatest tunneb end sageli või väga sageli väsinuna 64% ja 25–34-aastastest 60%.
35–44-aastaste seas tunneb end sageli või väga sageli väsinuna 51%, 45–54-aastaste seas 49%, 55–64-aastaste seas 41% ja 65–74-aastaste seas 34%.
Nooremate töötajate puhul paistab silma ka suurem tüdimus tööst. Kui kõigi vastajate lõikes tunneb oma tööst sageli tüdimust 18% töötajatest, siis 16–24-aastaste noorte seas on see näitaja 31%.
„Noorte kõrgema väsimuse taga võib olla mitu põhjust. Paljud noored töötavad kaubanduses, klienditeeninduses ja teistes ametites, kus töötempo ning vahetu suhtlus inimestega kasvatavad koormust. Samal ajal on tehnoloogia areng ja info üleküllus mõjutanud ka noorte ootusi tööelule – noored vajavad kiiremat tagasisidet, vaheldust ja selgemat arengutunnet. Kui igapäevane töö seda ei paku, tekib tüdimus kiiremini,“ selgitas Auväärt.
Erialade lõikes on väsimus kõige sagedasem õigusvaldkonnas, kus 65% töötajatest tunneb end sageli või väga sageli väsinuna. Turunduse, reklaami, suhtekorralduse ja kommunikatsiooni valdkonnas on vastav näitaja 57%.
Kõrged on väsimuse näitajad ka kaubanduse, müügi ja klienditeeninduse töödel ning sotsiaaltöö ja hooldamise valdkonnas, kus sageli või väga sageli tunneb end väsinuna 55% töötajatest. Majutuse ja toitlustuse valdkonnas on vastav näitaja 54%, põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse töödel 53%, hariduses 52% ning transpordi, laonduse ja logistika töödel 51%.
Pisut madalamad on väsimuse näitajad korrakaitse ja päästeteenistuse töödel, kus sageli või väga sageli tunneb end väsinuna 39% töötajatest. Ehituse ja elektritööde erialal on vastav näitaja 41% ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tegevusega seotud töödel 42%.
Liigsest töökoormusest tingitud stress on kõige sagedasem panganduse ja kindlustuse valdkonnas, kus 40% töötajatest kogeb seda sageli või väga sageli. Õigusvaldkonnas on vastav näitaja 37%, juhtimise, konsultatsiooni, analüüsi ja arendusega seotud töödel 36% ning kaubanduse, müügi ja klienditeeninduse töödel 35%.
Personalitöös kogeb liigse töökoormuse tõttu sageli või väga sageli stressi samuti 35% töötajatest, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tegevusega seotud töödel 33%, hariduses 32% ning tervishoius ja meditsiinis 32%.
Madalamad on suurest töökoormusest tuleneva stressi näitajad koristus- ja puhastustöödel, kus sageli või väga sageli kogeb seda 16% töötajatest. Korrakaitse ja päästeteenistuse töödel on vastav näitaja 20% ning kunsti, kultuuri, ajakirjanduse ja humanitaarteadustega seotud erialadel 21%.
„Töökoormusest tingitud stress ei teki ainult füüsiliselt raske töö puhul. Kõrgemad näitajad tulevad esile ka valdkondades, kus töö nõuab pidevat täpsust, vastutust, otsustamist ja suhtlemist. Seetõttu ei saa koormust hinnata ainult töötundide järgi. Sama oluline on vaadata töö intensiivsust ja vaimset pinget,“ sõnas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Kuigi väsimus ja töökoormusest tingitud stress puudutavad suurt osa töötajatest ning 18% töötajatest on viimasel ajal tundnud oma tööst sageli või väga sageli tüdimust, näitab uuring ka teist poolt. 21% töötajatest ütles, et ei ole oma tööst mitte kunagi tüdimust tundnud või on tundnud seda väga harva.
Erialade lõikes on tööst tüdimust harvemini tundvaid töötajaid enim korrakaitse ja päästeteenistuse töödel, kus vastav näitaja on 34%. Koristus- ja puhastustöödel on sama näitaja 29%. Haridusvaldkonnas, sotsiaaltöös ja hooldamises ning põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse töödel ei tunne oma tööst tüdimust või tunneb seda väga harva 26% töötajatest.
Keskmisest harvem tuntakse tööst tüdimust ka panganduse ja kindlustuse valdkonnas ning personalitöös, kus vastav näitaja on 25%, samuti tervishoiu ja meditsiinivaldkonna töödel ning kunsti, kultuuri, ajakirjanduse ja humanitaarteadustega seotud töödel, kus see ulatub 24%-ni.
„Töötajate tüdimuse vältimiseks on oluline töökoormuse mõistlik jaotus, töö selgus, piisav vaheldus ning see, kas töötaja näeb seost oma panuse ja tulemuse vahel. Majanduslikult keerulisematel aegadel on see eriti tähtis, sest tööandjad peavad hoidma olemasolevate inimeste produktiivsust, lojaalsust ja haaratust ka olukorras, kus kõiki ootusi ei ole võimalik täita,“ võttis Auväärt uuringu tulemused kokku.
Uuringust: Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuur korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 6301 inimest.
