Igas töökohas on omad reeglid. Mõned neist on kirjas töölepingus või sisekorraeeskirjas, teised kujunevad välja igapäevase suhtluse käigus. Just viimaseid ei pruugi personalijuht sulle öelda, ent ometi võivad need mõjutada nii sinu suhteid kolleegidega kui ka edasist karjääri. Panime kokku kümme soovitust, mis aitavad tööelus paremini orienteeruda, häid suhteid hoida ja vajadusel ka enda eest seista.
Teamsis, Slackis ja teistes tööalastes suhtluskanalites käib jutt sageli sama vabalt nagu sõpradega. Tehakse nalja, jagatakse muljeid ja vahel elatakse ka oma pahameelt välja. Erinevus on aga selles, et kirjalikest vestlustest jääb jälg. Enne mõne emotsionaalse sõnumi saatmist tasub mõelda, kas oleksid valmis seda ka hiljem selgitama. Eriti siis, kui jutt puudutab kolleege, juhti või mõnd keerulist tööalast olukorda.
Kolleegidega tekivad sageli lähedased suhted ning ühiste kohvipauside ajal räägitakse ka isiklikumatel teemadel. See on täiesti loomulik. Küll aga tasub arvestada, et mõni möödaminnes öeldud lause võib teistele kauaks meelde jääda või jõuda inimesteni, kellele see polnud mõeldud. Eriti ettevaatlik tasub olla kuulujuttude ja teiste inimeste isiklike asjadega. Kõike ei pea enda teada hoidma, kuid kõike ei pea ka välja ütlema.
Abivalmis kolleeg on igas meeskonnas hinnatud. Kui aga võtad alati enda peale lisatööd, asendad teisi ja ütled igale palvele jah, võid ühel hetkel avastada, et sinu vastutulekust on saanud teiste jaoks iseenesestmõistetav asi. Seetõttu tasub õppida ka viisakalt keelduma. Oma töö ja aja väärtustamine ei tee sinust halba kolleegi.
Ülemusega sai kokku lepitud suuremas töötasus, paindlikumas tööajas või uutes tööülesannetes? Väga hea! Et hiljem ei tekiks erinevaid arusaamu, tasub tähtsamad kokkulepped ka kirjalikult kinnitada. Piisab sageli lihtsast e-kirjast, kus võtad räägitu kokku. See pole märk usaldamatusest, vaid aitab nii sinul kui ka tööandjal ühtmoodi aru saada, milles kokku lepiti.
Oma töötasuga rahul olemises pole midagi halba. Küll aga tasub meeles pidada, et sinu oskused, kogemused ja vastutus võivad aja jooksul kasvada. Kui tööandja uurib, kuidas oled palgaga rahul, ei pea sa vastama, et kõik on suurepärane, kui tegelikult ootaksid kõrgemat tasu. Töötasust rääkimine on täiesti normaalne ning põhjendatud palgasoovi ei pea häbenema.
Olgu tegemist kontori, kaupluse, restorani või mõne muu töökohaga, meie välimus jätab teistele mulje. See ei tähenda, et peaksid kandma kalleid riideid või iga päev eriliselt pingutama. Pigem tasub arvestada oma töö iseloomu, töökoha tavade ja olukorraga. Korrektsus ja enda eest hoolitsemine on sageli olulisemad kui see, mida parasjagu moes kantakse.
Võib-olla oled hakanud uusi tööpakkumisi vaatama või käinud juba mõnel töövestlusel. Isegi kui sul on kolleegidega väga head suhted, ei pea sa oma plaanidest kohe rääkima. Töökoha vahetamise mõte võib alles kujuneda ning sul on õigus rahulikult võimalusi kaaluda. Kui oled otsuse teinud, saad sellest sobival ajal ka tööandjale teada anda.
Hea juht võib olla inimene, kellega on tore nalja visata, lõunal käia või ka isiklikumatel teemadel rääkida. Samas tuleb meeles pidada, et juhil on vastutus kogu meeskonna ja ettevõtte ees. Seetõttu ei pruugi ta alati teha otsuseid, mida sina ootad või soovid. See ei tähenda, et juhti ei saaks usaldada. Pigem aitab rollide erinevuse mõistmine vältida asjatuid pettumusi.
Suvepäevad, jõulupeod ja muud ühised üritused on suurepärane võimalus kolleegidega väljaspool tavapärast töökeskkonda aega veeta. Kui aga peol pakutakse alkoholi, tasub oma piire tunda. Üks liiga hoogne õhtu võib anda kolleegidele kõneainet veel pikaks ajaks. Loomulikult ei pea tööpeol istuma tõsise näoga, kuid lõbus saab olla ka nii, et järgmisel päeval pole midagi kahetseda.
Mõnest kolleegist võib saada sõber kogu eluks. Teistega jääb suhtlus aga tööalaseks ning ka see on täiesti normaalne. Sa ei pea rääkima oma paarisuhtest, rahamuredest või muudest isiklikest asjadest lihtsalt sellepärast, et keegi küsib. Igaühel on õigus otsustada, kui palju ta endast tööl jagab. Häid suhteid saab hoida ka ilma kõiki oma elu üksikasju avaldamata.
Tööl ei pea kõiki kahtlustama, oma sõnu pidevalt kaaluma ega kolleegidest distantsi hoidma. Head töösuhted sünnivad ikkagi usaldusest, sõbralikkusest ja vastastikusest lugupidamisest.
Samas tasub meeles pidada, et hea kolleeg olemine ei tähenda alati nõustumist, kõigest rääkimist või oma vajaduste tagaplaanile jätmist. Mõnikord on kõige kasulikum oskus hoopis teada, millal rääkida, millal kuulata ja millal enda eest seista.
